Ettevõtte laen – teatud koguse toodete või võlgades raha ülekandmine ühest ettevõttest teise. Finantssuhtes on kaks osapoolt: laenuandja ja laenuvõtja.
Ärisuhete vorm tähendab ettevõtete rahavahetust koos hilisema hüvitamisega. Kaubakrediit on kommertslaenu liik, nii et sellega saab laenata mitte ainult raha, vaid ka tooteid või teenuseid. Laen ettevõttele on keskmiste ja suurte äritegevuse oluline ja lahutamatu osa. See võimaldab osta vajalikke seadmeid, komponente, tooteid või teenuseid ilma käibekapitalist raha välja võtmata. Laenatud vahendid aitavad ettevõtet tõhusalt arendada, investeerides pidevalt selle kasvu. Erinevalt tavalisest pangalaenust, kus otsustamisel on põhiroll kliendi maksevõimel ja krediidireitingul, on antud juhul oluline ettevõtte maine. Mitteametlikud viisid laenuvõtja usaldusväärsuse tuvastamiseks on laenulepingu üle otsustamisel oluline aspekt.
Peamine omadus – võlausaldajana on üksikisik, mitte pangandusorganisatsioon. Vahendite eraldamisega tegelevad partnerettevõtted. Sageli, kui ettevõttel on mitu sarnast krediidilepingut. Üks on laenuandja ja teine laenuvõtja. Juriidilistele isikutele laenud jagatakse tagasimakseviisi järgi olenevalt makse tegemise ajast: kas krediteerimisperioodi lõpus või kogu perioodi jooksul võrdsed osad või mõni muu kokkulepitud skeem.
Lisaks on lepingus tavaliselt ette nähtud ettevõtte laenu ennetähtaegse tagastamise võimalus ja tingimused. Et kaitsta end tagastamata jätmise eest, nõuavad pangad laenuvõtjatelt enamasti pantimist. Need võivad olla laos olevad kaubad, sõidukid, väärtpaberid, kinnisvara. Lisaks pandile on praktikas ettevõtte maksevõime kinnitamine asutajate käendustega (käendustega).
Juriidiliste isikute krediiditeenus on sageli individuaalne. Laenu intressimäärade ja -mahtude määramisel lähtutakse laenuvõtja võimalustest, ettevõtte suurusest, ettevõtte kasumlikkusest ja tasuvusest. Reeglina on pankadel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele eraldi laenuprogrammid.
Laenulepingu pooled võivad olla tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid, teenindusettevõtted, üksikettevõtjad ja mittetulundusühingud. Laenuvõtja – rahalisi vahendeid või materiaalseid hüvesid võlgnev osapool. Isik kohustub nimetatud tähtaja jooksul tagastama kauba täisväärtuse või summa koos intressidega.
Laenuandja – laenu väljastav pool. Kas toote või raha omanik. Pakub teenust intresside vormis kasumi teenimise eesmärgil. Lepingul võib olla rohkem kui 2 osapoolt, kuid olemus jääb samaks. Objektidena aktsepteeritakse kaupu, tooteid, osutatavaid teenuseid või tehtud töid. Peamine kasutuseesmärk – kasum mõlemale poolele. Lepingus võib korraga olla mitu objekti.
Lepingu intressimäär ei ole riigi poolt reguleeritud. Tingimused peavad olema mõlema poole huvides. Intress peaks olema väiksem kui pangas. Laenuintress peaks hüvitama kulud ja tooma võlausaldajale kasumit. Toodetud või müüdud toodete väärtus ei tohiks huvi tõttu olla liiga kõrge. Krediidi andmise peamised vormid. Arve – raha tagastamisel kohustuslik. Ava konto – laenuvõtja saab kauba igal ajal kätte. Allahindlus – varajase makse allahindlused. Saadetis – saate tasuda toote eest pärast selle müüki.
Leping koostatakse kahe organisatsiooni vahel. Dokument vormistatakse vabas vormis. Lepingus on kirjas: laenu kestus, intressimäär, poolte andmed ja lisatingimused. Leping allkirjastatakse ja vajadusel ettevõtte templiga. Kurss määratakse kindlaks lepingu sõlmimise ajal. Lepingu kehtivuse ajal ei saa intress muutuda, kui see ei ole tingimustes märgitud. Intressisumma sisaldub tavamakses, mille laenuvõtja peab õigeaegselt tasuma. Nagu põhiosa laenust, on ka intress kohustuslik. Lisaks intressitasudele võidakse kehtestada lisatasusid.